• .



  • Malle lugu - mäluhäired ja eestkoste seadmine

    83 aastane Malle (nimi muudetud) elab üksi linnas asuvas korruselamus. Diagnoose on tal mitmeid: südamepuudulikkus, südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi ja maohaavand. Malle on viibinud Viljandi haigla siseosakonnas ulatuslike tursetega ja raviarst soovitab talle PAIK-teenust, kuna kodus jäid naisel ravimid (sh diureetikumid) võtmata. Patsient nõustub, soovides kodus paremini hakkama saada.

    PAIK meeskod teatab pereõele teenusega liitumisest ja saab pereõelt tagasiside, et patsient mitte “tõenäoliselt ei jäta ravimid võtmata, vaid teeb seda päris kindlasti!” Pereõega sai tehtud esmane plaan patsiendi abistamiseks, mille pereõde perearstiga läbi arutas. Patsient suunatakse koduõendusele.

    PAIK koordinaator informeerib KOV sotsiaaltöötajat patsiendi kaasatusest PAIK teenusega, arutledes vajaduse üle koduse lisaabi järele. Patsiendi igakülgne hindamine ja tema probleemide sõnastamine toimub kodus, koduõe abiga. Selgub, et patsiendil on tõsised mäluhäired, mida ei ole diagnoositud ja tal on raskusi igapäevatoimingutega hakkama saamisega. Samas on Malle väga koostöövalmis, sest tal on soov kodus elada ja mitte enam haiglasse sattuda. Patsient on nõus võrgustikukohtumisega ja nõustub sotsiaaltöötajate tulekuga, kus räägitakse läbi, kes ja mida tema heaks teha saab.

    Võrgustikukohtumine toimub patsiendi kodus, osavõtjateks PAIK tervisejuht, koduõde, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, pereõde ja telefoni teel ka perearst.

    Selgub, et Mallet kimbutavad tõsised lühi- ja ka pikamäluhäired, mistõttu  on vajalik kõrvaline abi ja jälgimine ravimite tarvitamise ning igapäevase hakkamasaamise osas. Lepitakse kokku abistamine igapäevase jalutamise, retseptiravimite väljaostu, vererõhu ja tursete jälgimise osas. Esmane plaan tehakse kaheks kuuks.

    PAIK meeskonda panid muretsema esmase visiidi ajal köögis märgatud alkoholipudelid. Kuna Mallel esinevad tõsised mäluhäired, kas tema raha ja vara on ikka turvaliselt hoitud? Patsient ei oska sellele vastata, mistõttu palutakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal asja uurida. Sotsiaaltöötaja hinnangul võib tekkida vajadus eestkoste seadmise järele.

    Koduõe visiidid jätkuvad. Üha rohkem on märgata patsiendi mäluhäireid ja ka probleeme ravimite võtmises. Esineb olukordi, kus patsient pakub koduõele raha, oskamata selgitada, mille eest.

    Tugivõrgustiku omavahelise konsultatsiooni käigus otsustatakse algatada patsiendile eestkoste seadmine KOV omavalitsuse poolt.

    Kuidas PAIK abistas:

    · aitas patsiendil endal seada eesmärgi

    · suunas ja abistas eesmärgipäraselt koduõe ja koduhooldaja abil

    · ühine võrgustik - pereõde, koduõde, PAIK sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja - tegutses ühise eesmärgi nimel, et patsiendi ravimid oleks võetud ja ta ei peaks sattuma taas haiglasse

    · kliendiraamat võimaldas välja trükkida raviplaani, tegevusplaani, kontaktnumbrid ja muu vajaliku.